KinoFF filmifestivalist on saanud Ida-Virumaa heaks traditsiooniks ning iga aastaga tõmbab see üha rohkem vaatajaid ja festivalilinastuste fänne.

Uutel vaatajatel tekib alati küsimus: Aga mille poolest erineb festivalikino neist filmidest, mis jooksevad aastaringselt kinodes? Seal on ju samuti head filmid... Miks minna festivalile, kui hiljem saab neid filme niikuinii vaadata?

On nii, aga mitte päris.

Festivali programm on väga heade filmide kontsentraat - festivali kuraatorid koguvad parimaid filme kogu maailmast ja võitlevad õiguse eest näidata oma festivalil tuntud režissööride esilinastusi. Mida rohkem on esilinastusi, mida tuntumad on režissöörid, seda kõrgem on filmifestivali staatus.

Festivalifilmidel on alati kõrge kunstiline tase, sisaldades uuenduslikke elemente: katsetusi žanriga, loo struktuuriga ja filmikeelega. Nad võivad kasutada ebastandardseid filmivõtteid, montaaži ja heliriba töötlust.

Festivalifilmid tõstatavad sageli julgeid teemasid, mis veel ei ole muutunud mainstream'iks. See võib hõlmata sotsiaalseid, poliitilisi või moraalseid aspekte erinevate rahvastikurühmade seas. Sellised filmid toovad teravad teemad avalikku ruumi.

Kuid kõige tähtsam - festivali programmis pole halbu filme! On filme, mis ei pruugi meeldida erinevatel põhjustel konkreetsele vaatajale, aga nad on ikkagi filmimaailma koorekiht.

Laiemale levikule loodud filmid on tehtud kommertslikel eesmärkidel. Võimalikult suure vaatajaskonna kinno meelitamiseks mugandavad autorid lugusid ning kasutavad tuntud näitlejaid tähelepanu tõmbamiseks.

Üldjuhul on filmifestivalide filmide eelarved sageli tagasihoidlikumad kui suure levikuga kino puhul. Just see võimaldab filmitegijail eksperimenteerida ja jääda kindlaks oma põhiväärtustele. Suuremad eelarved ei pruugi sellist võimalust pakkuda. Kommertsfilmi investeeritud raha peab investoreile tagasi tulema, eelistatavalt koos intressidega. Seetõttu kasutatakse suure levikuga filmides end tõestanud stsenaariumilahendusi ja sajaprotsendiliselt universaalseid nalju, mis on mõistetavad vaatajatele üle kogu maailma. Selliste filmide peamine ülesanne on universaalsus ja kindel kassaedu.

Me ei ütle, et kommertsfilmid on halvad! Lihtsalt see on teistsugune kino, mis on tehtud teistel eesmärkidel, teiste seaduste järgi, seega pöördume tagasi festivalifilmide juurde.

Festivalid on tihti stardiplatvormiks sõltumatutele ja väikese eelarvega projektidele, olles oluliseks lüliks andekate autorite kaasamisel autorikino maailmast suurte kommertsfilmi projektide juurde.

Heaks näiteks on noor režissöör Greta Gerwig, kes lavastas kaks filmi täiskasvanuks saamisest, "Lady Bird" aastal 2017 ja "Väikesed naised" aastal 2019. Mõlemad filmid nomineeriti Oscarile kategoorias "Parim film". "Lady Birdi" puhul sai Gerwig Oscari parima režii ja parima originaalstsenaariumi eest ning "Väikeste naiste" puhul parima kohandatud stsenaariumi eest, millega pälvis suure kino ehk Hollywoodi produtsentide tähelepanu.

Tulemuseks kirjutas Gerwig kaasautorina stsenaariumi ja lavastas filmi, mis levis kõigis maailma kinodes ja tõi kassatulu üle miljardi dollari! Tegemist on filmiga “Barbie”, mille jaoks vaatajad valmistasid ette spetsiaalseid roosasid kostüüme ning mis muutus üleilmselt jututeemaks.

Aga Greta Gerwigi teekond algas just filmifestivalidelt, kus ta sai tunnustatud režissööri ja stsenaristina ning nominatsioonid oma töö kvaliteedi ja originaalsuse tõttu.

A-klassi festivalid, nagu PÖFF (Pimedate Ööde filmifestival) ja KinoFF Ida-Virumaal, mängivad olulist rolli filmitööstuse kujundamisel ja kino arendamisel. Kinokülastajad, saades nende filmide esimesteks vaatajateks, on selle olulise protsessi osa.

Tulge kinno. Tulge kinno koos pere ja lastega! Las teie lapsed saavad samuti osa suurest filmifestivalist kui olulisest kultuurisündmusest.

Natalja Matšenene, KinoFF programmijuht

PROGRAMM
Kohtla-Järve
Jõhvi
Narva
Kino lastele ja noortele
Kõik filmid